Ei ole hea unise peaga kirjalikult kiruda....

1. Minu hinnete seisu rikuvad ära kolm väga halba hinnet... Minu hinnetelehel on praegu 2 B-d, 4 C-d, 2 D-d ja 1 E. Mitte ühtegi A-d. MITTE ÜHTEGI!
2. Miks ma ei saanud organisatsioonõpetuse eksamit maksimumi või siis vähemalt B-d? Ma sain selle C! Tahate teada, MIKS nii läks? Sest selles aines, millest ma räägin, tuli eksamitöö grupitööna teha ja me pidime ühe grupiliikme pärast oma töö järgmisel päeval (päev pärast tähtaega) esitama! TAGUMIKKU, ma ei kannata neid grupitöid, mida me osades ainetes tegema peame.
3. Ma ei saa aru, miks ma täna nii pahur olen. Arvasin, et järelikult olen öösel jälle vähe maganud. Sel aastal kimbutab mind unetus. Kella kolmeni või isegi neljani ei saa und, siis kui magama jään, pean juba üles ärkama ja siis olen terve päeva miskine uina-muina ja kui üleväsimuse tase tõuseb, olen jälle energiline ja magama jääda ei saa. Lihtsalt arusaamatu värk.
4. Reedel on füüsilise eneseväljenduse arvestus. Teate, ma ei taha olla Piripilli-Liisu, aga esimest korda tunnistan, et ma olen nagu Spitnik kabinetist 307, kes küsib üle päeva 24/7, et mida ta siin koolis teeb? Mina ei küsi, mida ma kultuuriakadeemias teen... mina küsin: "Kas mul on miskine kriis? Kas siin ilmas on midagi sellist, millega ma hätta ei jää?" Mul on vist varajane menopaus...
5. Vaadake, ma ei ole loll, mul on lihtsalt teatud vead. Vead, mille olemasolu ei ole mulle tundmata. Ma tean vähemalt pooli vigu, mis mul on... kuid siiski on tekkinud olukord, kus ma olen tabanud end mõttelt, et mul on soov olla imeinimene, kelle vead oleksid märkamatud. Aga siiski peate teadma, et ma olen sellega kursis, et selline soov (soov olla imeinimene) ei lähe kunagi täide ja võib-olla ongi nii parem.