Täna on siis minu viimane tööpäev Pärnu Kontserdimaja infotöötajana. Pean tunnistama, et see oli üsna hariv kogemus, mis ma siit sain. Üldkokkuvõttes ütlen ausalt, et mulle isegi täitsa meeldisid mu töökaaslased ja töö, mis ma tegin. Olgugi, et oli päevi, kui mul oli surmani igav, sest midagi ei toimunud ja suurt "rahvasterännet" ka ei olnud... Aga ma ma sain vähemalt maitse suhu, mis tunne on, kui iseteenitud raha tasku tiksub (arvestame muidugi maha need kolm nädalat, kui ma Soomes olin).
***
Igatahes, ma olen nüüd natuke rikkam selles osas, kuidas tuleks õigesti suhelda.. Sain teada, kes või mis on koristaja... Mõistsin, et mõningates olukordades tuleb olla üks libe kala, kes igalt poolt välja vingerdab ja... ausalt öeldes, õppisin ma nii palju asju ja sain nii palju targemaks, et mul kadus isegi soov olla lahke tädi. Teate, see on isegi super hea tunne, kui ma kõigile ei meeldi. IMELINE!
***
Ja aitäh K-le, kes sa nüüd veel kaugemal elad kui enne: aitäh, et sa olemas oled!
***
K.M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar