1. Karjääriplaani tuginemine personaalse tegevuse reflektsioonile
Käesolev karjääriplaan on koostatud tuginedes süsteemsele enesereflektsioonile ja praktilisele töökogemusele, mis on dokumenteeritud kutsetaotleja professionaalses e-portfoolios. Karjääriplaan ei ole pelgalt tulevikueesmärkide loetelu, vaid otsene väljund igapäevase õpetajatöö ja õpivajaduste kriitilisest analüüsist. Portfoolio sisu analüüsides eristuvad selgelt minu tugevused ning valdkonnad, mis vajavad edasist süvendatud arendamist vanemõpetaja kutsestandardi valguses. Kui soovite lähemalt näha minu tunni-materjale, saadan näidiseid e-mailile. Portfooliosse ma neid ei lisa.
• Spetsialiseerumine kaasavas hariduses ja HEV-õppes: Reflektsioon hariduslike erivajadustega (HEV) õppijate, sealhulgas 5. klassi lihtsustatud õppekava alusel õppivate laste toetamisel näitab, et taotleja suudab luua eakohaseid, motoorikat ja kognitiivsust arendavaid käeharjutusülesandeid ning lõimitud loovtunde. Suutlikkus kohandada õppeprotsessi ja diferentseerida õpet on üks keskseid arengusambaid käesolevas karjääriplaanis.
• Digipedagoogika ja AI-tööriistade sihipärane rakendamine: Praktiline kogemus tehisintellekti (AI) tööriistade kaasamisel õppematerjalide ja visuaalide loomisel ning fookus digiprügi kunstil näitavad eesrindlikku digipädevust. See tõendab suutlikkust kujundada kaasaegset õpikeskkonda ning valmidust toimida organisatsioonis digiuuenduste loojana ja koolitajana. Sillamäel töötades osalesin ühes projektis, mis oli suunatud AI-tööriistade sihipärasele rakendamisele õpetajatöös (editAI - https://editai.co/)
• Koostöö ja jagatud ekspertiis hariduse ökosüsteemis: Osalemine laiemates haridusvõrgustikes (nt osalemine Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil "Hariduspsühholoogia - sild teadusest praktikasse, erinevatel keeleõpe toetavatel koolitustel jms) ja mahuka abimaterjalide baasi haldamine viitab minu loomulikule eelsoodumusele toimida mentorina, juhendada kõrgkoolide praktikante ja toetada aktiivselt kolleegide professionaalset arengut.
2. Professionaalse arengu eesmärgid ja tegevussuunad
A. Pädevusvaldkond: HEV-õpilaste individuaalsete õpiteede toetamine ja kaasav haridus
**Eesmärk:** Kujundada ja juhtida erivajadustega õppijatele kohandatud õpikeskkonda, toimides koolisisese nõustajana lihtsustatud õppekavade rakendamisel.
• Eripedagoogiliste ja diferentseeritud õpimeetodite süsteemne arendamine, tuginedes portfoolios kajastatud 5. klassi lihtsustatud õppekava praktikale ja käeharjutusülesannetele.
• Osalemine pikaajalistel täiendkoolitustel, mis käsitlevad individuaalsete õppekavade (IÕK) koostamist, käitumisraskuste juhtimist ja kaasava hariduse parimaid praktikaid riiklikul tasemel.
• HEV-õppevara analüüsimine ja uute praktiliste materjalide komplektide loomine, mis toetavad õpilaste motoorset ja kognitiivset arengut loovtegevuste kaudu.
B. Pädevusvaldkond: Digipedagoogika ja AI-tööriistade innovatsioon õppetöös
**Eesmärk:** Juurutada teaduspõhiselt ja eetiliselt tehisintellekti (AI) ning digitaalseid lahendusi õppeprotsessi, tõstes õpilaste digikirjaoskust ja luues personaliseeritud õpiteid.
• Tehisintellekti tööriistade (nt pildigeneraatorid, tekstiloome) sihipärane integreerimine loov- ja ainetundidesse, et arendada õpilaste kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, tuginedes portfoolio AI-projektide reflektsioonile.
• Koolituste ja töötubade läbiviimine kolleegidele teemal 'AI kui õpetaja assistent ja materjalide looja', edendades organisatsioonis kaasaegset õpikultuuri.
• Tasakaalu hoidmine digitaalse ja füüsilise loovuse vahel, arendades edasi portfoolios nimetatud 'digiprügi kunsti' kontseptsiooni, mis ühendab keskkonnasäästlikkuse, taaskasutuse ja tehnoloogia mõjud.
C. Pädevusvaldkond: Mentorlus, praktikantide juhendamine ja kolleegide toetamine
**Eesmärk:** Panustada aktiivselt alustavate õpetajate ja kõrgkoolide praktikantide professionaalsesse arengusse, rakendades kaasaegseid mentorluse ja täiskasvanute koolitamise põhimõtteid.
• Mentorõpetaja väljaõppe läbimine, et omandada süsteemsed oskused refleksiooni suunamiseks, töökohapõhiseks õppeks ja kollegiaalse tagasiside andmiseks.
• Kõrgkoolide (nt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia jne) praktikantide juhendamine, pakkudes neile võimalust vaadelda ja analüüsida diferentseeritud õpet ning loovainete lõimimist.
• Koolisisese ja -välise abimaterjalide võrgustiku laiendamine, toimides mentorina e-portfoolios kajastatud rikkaliku metoodilise materjali (nt VEPA, KIVA, loovideed) praktilisel edasiandmisel.
D. Pädevusvaldkond: Professionaalne enesearendus, enesehoid ja võrgustikutöö
**Eesmärk:** Tagada pikaajaline professionaalne suutlikkus ja emotsionaalne stabiilsus läbi teadliku enesehoiu, panustades samal ajal aktiivselt hariduse laiemasse ökosüsteemi.
• Regulaarne osalemine erialavõrgustikes ja arendusprojektides (nt koostöö platvormiga Tarkstart), et viia ellu uuendusi haridusmaastikul.
• Portfoolio peatükile 'Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine' tuginedes tööhügieneeni ja stressijuhtimise tehnikate teadlik rakendamine koolimeeskonnas, ennetamaks läbipõlemist.
3. Tõendusmaterjalid aineüleste lõiminguprojektide ja IÕP kohta
Nendes koolides, kus taotleja on töötanud ja kus rakendati iseseisva õppimise päevi (nt Laulasmaa Koolis, Tabasalu Koolis, Sillamäe Vanalinna Koolis), koostati iseseisva õppimise päeva materjalid koos pedagoogilise kollektiiviga meeskonnatööna. Kõik unikaalsed materjalid, töökavad ja ülesannete pangad jäid koolidele ja nende digivaramusse, tagades meetodi jätkusuutlikkuse.
• Tõendusmaterjal 1: Lõimitud aineülese õpiprojekti kavand ja struktuur. Projektõppe mudel ja lõimitud aineülesed õppematerjalid, mis ühendavad reaal- ja loovaineid. Praktiliseks näiteid pakub portfoolios kajastatud 'geomeetriliste kujundite tund' (lõika, voldi, liimi, kleebi, kujunda), kus lõimusid ruumiline geomeetria (matemaatika), peenmotoorika (tööõpetus) ja funktsionaalne sõnavara (eesti keel / LAK-õpe).
• Tõendusmaterjal 2: Iseseisva õppimise päeva (IÕP) digitaalsed ülesandepaketid. Kooli meeskonnatöös valminud õpijuhised ja iseseisva töö lehed, mis suunavad õpilast leidma infomaterjale kooli digiülesannete ja väliste haridusportaalide (nt Opiq, Taskutark) kaudu, toetades õppija autonoomiat ja uurimuslikku õpet.
• Tõendusmaterjal 3: Kollektiivse meeskonnatöö ja võrgustikukoostöö protokollid/töökavad. Väljavõtted ainesektsioonide või lennupõhiste meeskondade ühistest töökavadest ja koostöökoosolekutest, kus planeeriti iseseisva õppimise päevade fookusteemasid. Materjalide loomine meeskonnas tagas ühtse kvaliteedi ja asjaolu, et intellektuaalne vara jäi koolidele, näitab vastutustundlikku panustamist organisatsiooni õppekava arendusse.
• Tõendusmaterjal 4: Uurimusliku õppe hindamismudeli ja enesereflektsiooni lehed. Kujundava hindamise maatriksid ja õpilase enesereflektsiooni ankeedid, mida kasutati aineüleste projektide ja iseseisva õppimise päevade tulemuste analüüsimiseks, suunates lapsi analüüsima oma ajaplaneerimise oskust ja probleemilahendust.
Praktiline näide lõiminguprojektist: 'Digiprügi kunst ja geomeetria'
Projekt ühendab visuaalkunsti, tehisintellekti tehnoloogia, säästva arengu põhimõtted ja matemaatilise geomeetria. Õpilased loovad AI-pildigeneraatorite kaasabil esmaseid kavandeid teemal 'Kevad ja looduse tärkamine' (tuginedes portfoolio näidetele nagu Vitja loovtöö Sillamäelt). Seejärel analüüsitakse kavandites esinevaid geomeetrilisi kujundeid ning taasluuakse pildid käelise tegevuse käigus, kasutades materjalina koolikeskkonnas kogutud digiprügi ja muid taaskasutatavaid komponente. Projekt arendab paralleelselt digipädevust, matemaatilist mõtlemist, keskkonnateadlikkust ja peenmotoorikat.
4. Kultuuriliselt tundliku kohanemise praktika ja sotsiomeetria
Organisatsiooni tasandil on algatatud kultuuriliselt tundliku kohanemise praktika: läbi on viidud koolitus/kogemusseminar 'Kuidas mõista ja toetada keelelise ning kultuurilise eripäraga õppijat'. Kooli tasandil on välja töötatud ja juurutanud õppija taustakaardi mall, mida õpetajad saavad õppeaasta alguses kasutada laste huvide ja individuaalsete eripärade kiireks koondamiseks.
• Tõendusmaterjal 1: Koolituse ja kogemusseminari materjalid. Minu poolt ette valmistatud ja läbi viidud koolituse slaidid ja juhtumianalüüsi mudelid (keeleline barjäär, LAK-õppe metoodika jne). Seminar andis kolleegidele metodoloogilise tööriistakasti ja ühtlustas kooli tugistrateegiaid muu emakeelega või uussisserändajatest laste sulandamisel klassikollektiivi. Samal ajal pean aga mainima, et kõik materjalid, mille ma koostasin, on nüüd õppeastutuse omad. Koostatud slaidikavad tuginesid koolitusel saadud infol ning neid jagasin koos kolleegiga õpetajate infominutitel ning ainesektsioonide koosolekutel. Kahjuks ma enam sellest õppeaastast Sillamäel ega ka teistes koolides (v.a Pärnu Kunstide Kool, kus ma LAK õppe metoodikat ei tutvustanud), kus olen varasemalt töötanud. Tähtajaline tööleping lõppes õpetajakutse puudumise tõttu.
• Tõendusmaterjal 2: Organisatsiooniüleselt juurutatud 'Õppija taustakaardi' mall, mille näidise lisasin siia juurde.. Juhtkonna poolt heaks kiidetud digitaalne andmekogumise mall, mis võimaldab klassiõpetajatel õppeaasta alguses kiiresti kaardistada uute õpilaste unikaalset tausta (kodune keelekeskkond, tugevused, huvid, võimalikud tugivajadused). Selle koostasime ka koos kolleegidega. Ühistööna tehtud materjale kasutavad hetkel eelmise töökoha kolleegid. Lisaks koostasime kolleegidega ühistunde, mida ka koos läbi viisime. Ka need materjalid jäid Stuudiumi päevikutesse, millele mul tänaseks päevaks (21.10.2026) ligipääs puudub.
Sotsiomeetrilise testi metoodika ja tulemuste analüüsi näidis
Kultuuriliselt ja keeleliselt tundliku kohanemise lahutamatu osa on lapse positsiooni jälgimine klassi sotsiaalses hierarhias. Sotsiaalse eraldatuse ja tõrjutuse ennetamiseks (rakendades KIVA ja VEPA põhimõtteid) viidi 5. klassi minirühmas läbi sotsiomeetriline test, kus õppis märtsis liitunud keelelise eripäraga õpilane Vitja.
**Metoodika ja kriteeriumid:** Õpilastele esitati kaks küsimust (positiivne valik), tagades konfidentsiaalsuse: 1) Nimeta kaks klassikaaslast, kellega sooviksid koos teha järgmist rühmatööd. 2) Nimeta kaks klassikaaslast, kellega sooviksid veeta koos vahetunni.
Valitav \ Valija | Õpilane A | Õpilane B | Õpilane C | Õpilane D | Õpilane E (Vitja) | Summa | Staatus |
Õpilane A | — | 1 | 1 | 0 | 1 | 3 | Populaarne / Tuumik |
Õpilane B | 1 | — | 1 | 1 | 0 | 3 | Populaarne / Tuumik |
Õpilane C | 0 | 1 | — | 1 | 0 | 2 | Keskmine staatus |
Õpilane D | 1 | 0 | 0 | — | 0 | 1 | Madal staatus |
Õpilane E (Vitja) | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | Isoleeritud |
Tulemuste pedagoogiline analüüs ja sekkumisplaan: Sotsiomeetrilise testi tulemused tõid välja kriitilise pedagoogilise olukorra: hiljuti liitunud keelelise eripäraga Õpilane E (Vitja) jäi täielikku sotsiaalsesse isolatsiooni (sai 0 valikut). Tuginedes taustakaardi andmetele Vitja tugevuste kohta (suurepärane visuaalne oskus, mida tõendab portfoolio joonistus 'Tere, Kevad!'), moodustasin järgmiseks aineüleseks projektiks teadlikult rühma, kuhu kuulusid empaatiline liider (Õpilane A) ja Vitja. Rühmatöös sai Vitja särada visuaalse loojana (AI kavandite edasiarendamine, digiprügi kujundus), mis tõstis tema autoriteeti ja sotsiaalset väärtust klassikaaslaste silmis ilma keelelist survet avaldamata. Kordustest näitas, et Vitja sotsiomeetriline staatus paranes ja ta sai õppetöö kriteeriumis 2 valikut.
Viidates viimati läbi töötatud teaduskirjanduse avastustele või uuringutele, hoian end kursis Õpetajate Lehe arvamusnurgaga (https://www.opleht.ee/category/arvamus/) ning loen Grete Arro (Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog) artikleid ja uuringuid (viide lehele) ning kõrvutan neid Johannes Käisi, Waldorfpedagoogika ning Montessori pedagoogikaga. Oma töös juba viimased 10 aastat, kasutan 24 = 8 + 8 + 8 meetodit, mille laste stressitaseme madaldamise eesmärgil koostasin (lapse ööpäev - lähtu oma vajadusest, mis jaguneb pere (8 tundi), kvaliteetse une (8 tundi) ja kooli/huvikooli (8 tundi) peale. Vastavalt peredele jagunevad kellaajad natuke erinevalt (näiteks uneaega 8 - 10 tundi), huvikooli ja üldhariduskooli peale 6 - 8 tundi ja perega koos veedetud aeg (4 - ... tundi). Tihti kuulen inimesi kirumas Kene Verniku postitusi, kuid see paneb mind ennast juurde uurima, kellel siis õigus on.
Kui ma Sillamäel töötasin, siis klassis õppivate laste keeletase oli praktiliselt olematu. Seega kasutasin loodusõpetuses inimese kehaosade (pea, käed, jalad, sõrmed jne) õppimiseks joonistatud lapse pilti, kuhu lapsed said liikuva aabitsa stiilis sõnu õige kehaosa juurde panna, et tekiks visuaalne seos keeles kasutatava sõnaga. Lisaks õppisime ka youtube'is olemas oleva laulu abil (viide siin) erinevaid kehaosi, et siis pärast oleks lapsel lihtsam pildi peale mõisteid panna. Eesti keele ja loodusõpetuse teemade omavaheline lõiming. Tihti tegime koos kolleegiga, kes õpetas samuti väikeklassi õpilasi, tunde koos alljärgnevas stiilis (ühtlasi vastan ka küsimusele tuua paar näidet, kuidas kohandan õpistrateegiaid). Alljärgnevad õpistrateegiad aitavad lastel praktilise ja teoreetilise teadmise paremini ühendada, mistõttu toimub õppimine sarnaselt Montessori ja Waldorfpedagoogika kohaselt:
• Multisensoorne ehk meelteülene õpe: Kaasan võimalusel kõik meeled. Loodusnähtuste õppimisel kasutan helisid (linnulaul, äike), käega katsutavaid objekte (kivid, käbid, lehed), visuaale ja praktilisi katseid.
• Mõistete lihtsustamine ja "tükeldamine": Ei anna korraga edasi suurt tekstimahtu. Jaotan teema väikesteks, loogilisteks sammudeks. Kasutan selgeid definitsioone ja seon need igapäevaeluga.
• Visuaalsed tugisüsteemid: Kasuta piktogramme, mõistekaarte, skeeme ja infograafikat. Näiteks veeringe selgitamisel töötab animeeritud või joonistatud skeem oluliselt paremini kui pikk tekstõpik.
• Struktureeritud ja ennustatav tund: Tundidel on kindel rutiin. Kasutame tahvlil päeva- või tunniplaani piltide ja sõnade kujul (nt: 1. Vaatame videot, 2. Teeme katse, 3. Täidame lehe).
Spetsiifilised kohandused vastavalt erivajadusele
Vajadus / Eripära Strateegiad uute pädevuste omandamiseks
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)
• Kasutan liikumispause ja praktilisi tegevusi (nt looduses objektide otsimine ehk "aardejaht").
• Jagan ülesanded mikrosammudeks. Annan juhiseid ühekaupa.
• Kasutan taimerit ehk visuaalset kellaaega, mis näitab, kaua tegevus kestab.
Autismispektri häire (ASH)
• Rõhun visuaalsetele reeglitele ja täpsusele. Väldin ülekantud tähendusega keelt.
• Valmistan last ette katseteks (nt kui kaasneb heli või ootamatu reaktsioon).
• Luban kasutada huvipõhiseid ja lapse jaoks olulisi kuid spetsiifilisi teemasid (nt kui last huvitavad dinosaurused, seon selle kaudu maateadust).
Spetsiifilised õpiraskused (nt düsleksia)
• Asendan tekstid audio- ja videomaterjalidega (nt loodusdokumendid, heliraamatud).
• Kasutan tekstides suuremat fonti, reavahet ja värvikoodide abi.
• Püüan mitte hinnata õigekirja, vaid sisulist arusaamist loodusprotsessidest.
Mõõdukas või kerge intellektipuue
• Keskendun elulistele pädevustele (nt kuidas riietuda vastavalt ilmale, prügi sorteerimine, ohtlikud taimed).
• Kasutan reaalseid objekte, mitte fotosid või joonistusi, kui see on võimalik.
• Kordamine on võti — naasen sama teema juurde erinevates kontekstides.
Praktiline näide: Teema "Veeringe" kohandamine
Selle asemel, et paluda lapsel lugeda peatükki ja vastata küsimustele, kasuta kolmeastmelist pädevuste omandamist:
1. Kogemus (Tegevus): Teen klassis või kodus lihtsa katse — panen kuuma vee purki, katan selle alustassiga, millel on jääkuubikud. Laps näeb oma silmaga aurustumist ja sademeid ("vihma").
2. Sõnastamine (Visuaal): Laps ei kirjuta pikka teksti, vaid kleebib õiged pildid/sõnad (aurustumine, tihenemine, sademed) ettevalmistatud pildilisele skeemile.
3. Kinnistamine (Mäng): Kasutan draamapedagoogikat oma tundides (nt rollimängu), kus laps on ise "veetilk", kes reisib pilvest maapinnale ja tagasi üles. Sellised meetodid toetavad laste õpimotivatsiooni.
Lisaks 8. klassi inimeseõpetuse tundides (ja 5. klassi inimeseõpetuse asendustundides) Laulasmaal kasutasin meetodit, mis toetas igati laste õpimotivatsiooni ning aitas neil kinnistada uusi teadmisi nende päris elu ja seniste teadmiste pinnalt. Minu igakordsed küsimused, mida lastelt küsin, enne teema sissejuhatust: "Nimeta üks kuni kolm asja, mis sulle eelmisest tunnist meelde jäi, mida pidasid oluliseks enda jaoks meelde jätta või mis oli sinu jaoks huvitav väide/fakt, mille võtsid endaga eelmisest korrast kaasa?" Sellel pinnalt on lihtsam viidata uuele teemale ning aidata lastel märgata seoseid. Viiendas klassis analüüsisime toidupüramiidi järgi tervislikku toitumist ning analüüsisime Circle K peekonivrapperit jms kiiresti kätte saadavaid toite. Ebakindluse ja eksimise võimalusega toime tulekuks võtan ühendust oma mentoriga või arutan kolleegiga läbi päeva mured ja rõõmud ning arutame, mida võiks järgmisel päeval teisiti teha, et nii töö- kui õppimisrõõm säiliks.
Õppijate toetamise kohas, kus tõin 3 suhteliselt üldist näidet koolikiusamise, vaikse rahunemisala kohandamise ja 'märkava kolleegi' tagasiside jms kohta, analüüsin Teie jaoks koolikiusamise ennetusstrateegia täiendamist ja kohandamist. Olles ise kogenud koolikiusamist, kus õpetaja ei olnud olukorra lahendamisel erapooletu, vaid võttis kiusajate poole ning hakkas minu enese sõnu minu vastu kasutama, võttes minult kui toonaselt õpilaselt ära igasuguse soovi olla lahendustele orienteeritud, siis mina olen end kenasti kurssi viinud KIVA ja VEPA metoodikatega, mille kombineerimisel draamapedagoogika-alaste teadmistega (olen ju ikkagi TÜ VKA draamapedagoogika spetsialiseerumisega). Läbi erinevate lõimitud tegevuste (draamamängud, kiva ja vepa meetodi jms) saame sundimatus keskkonnas ja vabas vormis väljendada kogu olukorda. Tihtilugu juhendan kogu tegevust nii, et kui oleme jõudnud lastega kriitilise punktini, kus konflikt tekkis, küsin alati: "Kuidas see olukord oleks võinud Teie arvates teistmoodi laheneda? Igaüks, kes soovib, saab oma ettepaneku siin läbi proovida, mida saame üheskoos siis analüüsida - kuidas te end tundsite, kas see mõte töötas nii nagu see mõeldud oli? jms" Selline meetod on töötanud ka siis, kui ma olen lastega eraldi vesteldes seda küsinud: "Kuidas sa oleksid tahtnud, et see olukord oleks lõppenud? Mida sa arvad, kuidas see lahendus töötaks? Kuidas mina õpetajana oleksin võinud teisiti käituda? Millised ühised kokkulepped me teeme, et saaksime aidata teineteist edaspidi sarnastest rasketest olukordadest üle saada?" Kasutan sellist meetodit iga kord, kui konflikt-situatsiooni lahendan ning see tundub juba 15 aastat lastele kenasti sobivat. Sarnaselt olen üles ehitanud ka "väärtuste kujundamise õppijatega" - läbi draamapedagoogika, KIVA ja VEPA ning klassiekskursioonidel (viide siin) osalemise.
Koolis ja õppetöös koostatud interaktiivsed õppevarad, mille lõin, kuuluvad koolile - sellise tingimuse seadis mulle toonane ülemus, kui me nii eraldi (individuaalselt) kui koostöös kolleegiga ühiselt õppematerjale lõime. Kuna Waygroundi, Kahooti jt veebikeskkondadesse, mida oma tundides kasutasin, lõin materjale oma eelmise töökoha e-mailiga, mis tänaseks päevaks on kinni pandud, on mul ka raske tuua näiteid või tõestada minu enese loodud materjalide näiteid. Lisaks enese loodud materjalidele, kasutasin ma ka TIFE lehelt ostetud töölehti. Nende esitlemine siin on aga keelatud.
Kuidas tekitan huvi oma aine vastu? Klassiõpetajana kasutan tihti laste fantaasiat - lasen neil uue teema eel liimida, kleepida, maalida ja kujutada teemat moel, kuidas nemad tunni alguses välja käidud teemat tajuvad. Näiteks 4. klassi matemaatikatunnis õpitavate geomeetriliste kujundite teemat õpetama asudes kujutame erinevaid kujundeid nii paberil kui 3D-versioonis (lõikame, liimime, kleebime kuubikuid, püramiide, risttahukaid jms kujundeid). Loodusõpetuses Kosmose teemat õpetama asudes rakendame erinevaid videomaterjale, töölehti jms. Viide "Kuidas õpetada tulevikku?" või kasutades "Mission X - treeni nagu astronaut" õpikut/töölehti. Käisin ka vastaval koolitusel ning sain materjale, mis lastele huvitavad on.
Õpilaste võimestamine - oma portfoolios tõin üldisi näiteid õpilaste võimendamise osas. Tihti kaunistasime koos abiõpetajaga klassi seinu laste töödega. See motiveeris lapsi, kui nad nägid, et nende töö tuli nii hästi välja, et see oli teistelegi vaatamiseks seinale riputatud. Tihti käisid ka teiste klasside õpilased minu õpilaste pilte vaatamas ja kiitmas. Õpilaste hulgas (HEV-klassis / väikeklassis - kooliti on nimetused erinevad), kellega ma tööd tegin, oli erinevaid lapsi. Osadele väga meeldisid šabloonid, mille ma olin Temust tellinud ning mida nad vabalt oma kunsti- ja voolimistööde ajal abiks kasutasid (mõni ei tundnud end ka joonistamises kindlalt, mistõttu need šabloonid aitasid lapsel kena pildi pintsli ja guaššvärvidega luua). Mõni laps armastas värvida erinevaid pilte, mida olin nende jaoks paljundanud või printinud. Samuti leidus lapsi, kellele meeldis hoopis plastiliinist videojuhiste järgi omaloomingut harrastada (tulemused said kõik imelised). Nagu ma ülal viitasin - kui on väga vaja, saadan Teile koopia mõnest oma kunsti-tunni sisust või tööõpetusest, milliseid materjale väikeklassides kasutasin, sest lähtusin lapse vajadustest ja erilisusest. Oma portfooliosse ma oma tundide ülesehitusi avalikuks vaatamiseks ja kasutamiseks ei lisa. Vabandan ebamugavuste tekkimise pärast.
Koolitustelt saadud teadmisi, praktilisi tööriistu jagan kooli ainesektsioonis ja eripedagoogilises võrgustikus - 2025/2026 õppeaastal, mil töötasin Sillamäe Vanalinna Koolis väikeklassi aineõpetajana, jagasin oma teadmisi ja mõtteid teisipäeviti toimunud infominutitel ning ainesektsioonis, kui mulle selleks sõna anti. Kahjuks ma enam selles koolis ei tööta, mistõttu ei ole mul enam protokollidele võimalik ligi pääseda, et teie jaoks kuupäevaliselt märkida, millal ja millises kabinetis ma sõna sain. Lisaks ei olnud selles koolis kombeks koosolekutest pilditõestusi teha. Mina ka ei teinud pilte, sest mul ei olnud lubatud.
Minu portfoolio sisaldab konkreetseid näiteid ja veebiviiteid materjalidest, mida olen ka oma kolleegidele jaganud (lehe paremal küljel on pealkiri "Abimaterjal õpetajale ja õpilasele"), kuhu olen seadnud tähestiku järjekorras võimalikke viiteid ja inspiratsiooniallikaid.
Osalen tihti erinevatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel (suur osa on märgitud ka minu CV-s). Viimati osalesin Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil. Tagasiside andmise pildi lisan ka siia portfooliosse. Erinevatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel, mis puudutavad konkreetselt haridussüsteemi ja minu tööd koolikeskkonas, annavad mulle palju uusi teadmisi, missuguseid lähenemisi kasutavad minu kolleegid nii üldharidus- kui ülikoolides ning annavad juurde mõtteainet, mida saaksin ka ise teha, kuidas saaksin omalt poolt panustada ning mil moel saan rakendada hariduspsühholoogilisi teadmisi laste paremaks toetamiseks nende kooliteel. Minu jaoks on oluline, et laps tunneks end koolis minu tundides hästi, motiveerituna ning tunnustatuna. Me kunagi ei tea, milliseid raskusi laps kodus peab läbi elama. Olgu tal siis vähemalt koolis hea ja turvaline olla.
LISAD
Lisa 1: Õppija taustakaardi ametlik mall (Kooliüleseks kasutamiseks)
Käesolevat ankeeti täidab klassiõpetaja / klassijuhataja õppeaasta alguses, koondades infot lapsevanematelt, eelnevatest arenguvestlustest ja esmastest vaatlustest.
1. ÕPILASE ISIKUANDMED | Nimi: |
2. KEELELINE JA KULTUURILINE TAUST | Kodune keel / emakeel: |
3. ÕPIHUVIVALDKONNAD JA TUGEVUSED | Lapse enda poolt esile tõstetud huvid: |
4. INDIVIDUAALSED ERIPÄRAD JA TUGIVAJADUSED | Õpistiil (nt visuaalne, auditiivne, praktiline): |
5. SOTSIAALNE KOHANEMINE JA SUHTED | Lapse positsioon rühmas (esmane hinnang): |
6. KOOSTÖÖ KODUGA | Vanemate ootused koolile: |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar