... oli üks suur ja väga vale valik, mis ma olen oma elus teinud. Ma olen sellele mõelnud esimese kursuse sügissemestri lõpust saati. Keegi ei saa sellest aru (peale ühe inimese, kellega ma olen siin tuttavaks saanud). Ma sallin seda kooli sama vähe kui ma sallisin KiNG-i, kui ma seal õppisin. Jah - olid mul põhikoolis omad lemmikud tunnid ja õpetajad, võin ma TÜVKA-s ka mõned lemmikõppejõud või osad lemmiktunnid välja tuua. Aga... suuremosa on mulle ebameeldiv. Ma ei talu seda linnagi enam, kus TÜVKA asub.
***
Ma olen mandunud, minust on kõik välja pigistatud, mis vähegi pigistada on võimalik. Ma tunnen, et kui ma olen oma olemuselt veel selline, nagu ma olen siiani olnud, siis ma lähen nurga taha ja lasen end lihtsalt maha. Selline asi nagu empaatiavõime sööb mu olemust. See närib mu hinge nii ära, et ma muutun tasapisi jälle sama vastikuks nagu ma olin väiksena. Ma oleksin pidanud peale esimese kursuse lõppu omale uue eriala valima - koheselt. Oleksin pidanud kohe kooli vahetama. Uude linna minema...
***
Ma olen viimasel ajal inimesi vihkama hakanud. Kui ma kedagi näen, siis tekib mul soov kas minema joosta või talle lihtsalt kätega kallale minna (kuigi nad ei ole mulle midagi halba teinud ja tavaliselt ma kätega rääkimist ei harrasta). Osad õppejõud tahaks lihtsalt heaga maha lasta või siis tahaks neid äärmisel "pehmusel" lüüa, sest tundub, et nad ei saa mitte millestki aru ja sõnadega selgitamine neile ei mõju, sest nad ei mõika ikka mitte midagi.
***
See eriala, mida ma õpin, ei garanteeri mulle töökohta. See amet ei garanteeri mulle sellist palka, millega ma ära elaksin... Ei taga mulle seda tunnet, et ma võin omale viksi ja viisaka korteri soetada, mis ei näeks välja nagu peldik kusagil metsa ääres. See eriala ei taga mulle kindlustunnet, et ma saan omale töö tarbeks auto liisida, ammugi mitte siis seda, et ma oleksin tulevikus kindlustatud kõige sellega, mis seisab mu "NUMBER ONE" nimekirjas... Peale kooli lõppu olen ma ju töötu!
***
Mul ei ole ju kogemusi. Mul on osati teoreetilised teadmised asjadest (ja mõned üksikud praktilised kogemused, mida ei saa veel päris kindlalt praktilisteks oskusteks nimetada), mille najale ma olen plaaninud oma tuleviku üles ehitada... aga sellega ei ela ära... Ameerika? Kas see aitaks mind? Äkki aitaks, kui ma mingisse Ameerikas asuvasse Eesti Majja noortele "välis-eestlastele" eesti keelt õpetama läheksin, kuigi nad sellega mitte midagi peale ei hakka? Või kui ma hakkan seal noortele ja täiskasvanutele näiteringi tegema? Olen laagrites laagrikasvataja? Äkki teenin rohkem kui Eestis?
***
MA TAHAN ÜKSKORD END TÜHJAKS VINGUDA, AGA MITTE KELLEGAGI POLE VINGUDA! Tahaks mingitki lahendust oma elule!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar