2009-nda aasta päris viimane päev...

Iga jumala aasta, alates sellest ajast, mil ma kümnendasse klassi läksin, olen ma 31. detsembril mõelnud: "Oh issake, alles oli ju esimene jaanuar, nüüd juba 31. detsember.."

***

Kõige "erilisem" esimene jaanuar oli mul 2008-ndal aastal. Sest selle aasta jooksul ei suutnud ma isegi detsembrikuu viimaseks päevaks meelde tuletada, mida ma sel päeval tegin. Vaikselt tulid vaid mõned üksikud pildid meelde, mis võis toimuda, aga see päev oleks just kui peast pühitud. 2009-nda aasta esimene jaanuar möödus mul mingit tüütut koolitööd tehes - ja muud mitte midagi...

***

On's sellisel mõtlemisel (või õigemini: pooleldi heietamisel) mõtet? Vast mitte... nüüdsamuti olen jõudnud järeldusele, et viimasel kahel/kolmel aastal on aastavahetus mu jaoks täiesti tühiseks muutunud (nagu jõuludki)... neis ei leidu enam midagi erilist... Kogu rõõm ja erilisus on nagu pühitud. Ma ei kujuta ettegi, mis moodi ma tulevikus oma aastavahetusi tähistama hakkan? Samamoodi nagu igal aastal? Kodus, (kooli)tööd tehes, igavledes?? Vaatamata sellele, et kodus on koer, kilpkonn, vanemad ja vend, on ikkagi veider. Nii tüütu on.

***

Saate aru mis mul viga on? Mõistate? Minu viga on selles, et mu hing ihkab vaheldust, aga kui seda vaheldust ei tule; on vaid nüri traditsioon, mida enam isegi traditsiooniks nimetada ei saa, sest midagi oleks just kui puudu... siis... ei saagi ju nimetada seda õhtut eriliseks... sest seda erilisust ei ole enam. Kõik on järjest mingis veidras deprekas. Mina eesotsas... Tahaks lihtsalt.. midagi teistmoodi teha või teistmoodi tunda... Tahaks kedagi või midagi.... No kurat! Lugege ridade vahelt!

***

Jah, kui otsida midagi ilusat, siis üle pika aja on paks lumi maas.... Aastavahetus on ilus valge. On, mida mäletada. Kui midagi muud märkimisväärset ei ole, siis lund mäletaks küll...

***

Ma lähen magama. Jätkan oma koolitööd ja kirumist umbes paari tunni pärast, kui pea on puhanud...

***

P.S! ÄRGE UNUSTAGE ÜHT UUSAASTALUBADUST, mille te annate ainult ISEENDALE! Te ei anna seda mitte kellelegi teisele peale ISEENDA!