pühapäev, 26. juuli 2009

Täna on siis...

... folgi viimane päev ja hetkel esineb Viljandi Kaevumäel ansambel Paabel. Ma ei oska kirjeldada, mis tundeid see minus tekitab. Igatahes... Oh, otsa lõppes...
***
Ma usun, et eks see saab üks põnev õhtu olema, kui ma Ida-Virusse Paabelit kuulama lähen. Ma parem ei julge kommenteerida. Muidu jätan endast väga vinguja mulje. Aga ma ei ole vinguja. Ma olen lihtsalt pisuke rõõmsameelne, kuid väsinud neiu.
***
Siin Aida puhkeruumis, kus tiim puhata saab, on üks punapäine neiu, kes peaks magama Tarekese toas number kuus. Kaks ööd ei ööbinud ta seal ja nüüd sel ööl, kui tuba rahvast täis oli (kõik kolm voodit + kaks madratsit, mis meil toas oli, olid kinni), magas tema telekatoas diivanil. No mis mõttes nagu? Miks? Miks ta ei suhtle? Miks ta ei küsi, kus on toa võti? Miks ta ei küsi, miks ta tuppa ei mahtunud? Miks ta midagi ei tee? Miks ta nii kuradi vait on? Kas siis riist, millega punapäid tehakse, oli tõesti nii roostes, et ka tema suu kinni roostetas? Mul ei jätku sõnu!

Kommentaare ei ole: