Mul on kurvalt rõõmustav öelda, et ma olen Viljandi linnast väsinud ja tüdinud... Ma ei saa aru inimestest, kes lähevad sinna linna õppima ja jäävad ka peale kooli lõpetamist sinna elama.

***

See linn tekitab minus selliseid ebameeldivaid tundeid, mida ma ei oska kirjeldada. Võib-olla on asi inimestes, kellega ma seal koos õppima ja/või töötama pean, aga võib-olla on asi selles, et see linn on mulle ebameeldivaks saanud tänu põhikooliaegsetele "seiklustele". Kuigi, leidub mõni inimene, kes on ka täitsa tore.. (näiteks: R.K.; U.R.; M.K.; U.V.).

***

Põhimõtteliselt: kuigi ma olen Viljandi Folgil abivägi, võin ausalt tunnistada, et tegelikult ei läinud ma appi mitte selle pärast, et ma mingi suur folkloorisõber oleksin või ma ilgelt fännaksin seda linna ja värki - ei, kindlasti mitte.. Ma lihtsalt tahtsin näha, mis sorti kääbikud sellist üritust külastavad. Sest enne esimese kursuse algust, kui ma sinna korra läksin, et näha, mis jama seal on, sain ma väikest viisi šoki. Nii ebardlikult riietuvaid ja käituvaid inimesi ikka ühest kohast tavaliselt ei leia, aga too hetk oli neid minu silma jaoks natuke liiga palju.

***

Kuigi... olgu - ma lõpetan tänitamise ja vingumise, sest ma ei taha olla ja minust ei saa ka mitte kunagi maailmaparandaja. Ja ma luban, et ükskord ma võidan niikuinii!