Ma vist annan alla..

1. Tunnistan oma viga: ei ole enam nii kaua aega viitsinud siia mitte midagi kirjutada. See blogitamise tuhin on igati üle läinud. Milleks kirjutada blogi, kui saab ka ilma hakkama?


2. Hetkel on kell 16.01 ja ma istun siin suvepealinna teatri kohvikus ja "naudin" internetti.


3. Ei saaks kurta, et ma kahetseksin seda, et istun siin, keset pilkast töönädalat, imeliselt üksinda ja iseenda seltskonda nautides Endla teatri kohvikus ning kiikan inimesi.


4. Need kolm päeva, mis ma omavoliliselt loenguvabaks tegin (loe: ei läinud Viljandisse, et traditsioonilist koolinädalat nautida), on viimasel ajal olnud üks "nummimaid" aegu, kus saan nautida nii iseennast kui ka Pärnu kõige suuremaid mõnusid.


5. Minu arvates on Pärnu linna kõige suuremad mõnud just linn iseenesest ja see sügisene ilmake, mis on samas nii vihmane, kuid siiski nii päikesepaisteline.


6. Pean tunnistama, et need vaated, mis mulle avanevad, kui Pärnu linnas ringi liigun, on nii ammusest ajast tuttavad, kuid siiski nii südamelähedased... nendes leidub midagi nii imeliselt kaunist, et ma tahaksin pisardada (südamest oma õnnelikku kurbust väljendada).
7. .....