kolmapäev, 2. mai 2012

Kallid Sõbrad - II osa!

Mul kukkus täna telefon koera joogikaussi. Kuna olin unustanud telefoni püksitaskusse, oli just see hetk sobiv selleks, et telefonist tahtmatult lahti saada. Probleem seisnes selles, et telefon unus teksapükste taskusse. Püksitasku oli avatud poolega suunatud kõrgustest alla poole, millest tulenevalt telefoni helisedes pükse haarates, kukkus telefon alla, põrkas vastu maad nagu pall ja maandus koera jooginõusse. Jooginõu oli muidugi vett täis. Telefon helises seal kausis siis nii toredasti, kuniks ma selle leidsin. Ju siis pidi nii olema... ja minema... Mis sitasti, see uuesti.

Ma ei ole kindel, kui palju on neid telefoninumbreid, mis mul nüüd telefoni "uppumissurmast" alles jäävad... Igatahes - TÄHTSAMAD on olemas (s.t tähtsamad numbrid on peas). :)

Päikest!

P.s! Ärge siis pahandage, kui mu telefon mäkra mängib või te minuga kontakti ei saa. See on kõik veekaussi kukkumise tagajärg. :)

Tänan tähelepanu eest!

Armastusega Teie Lilleke

Kommentaare ei ole: