Reede, 11. märts 2011. Mul oli selleks päevaks kutse kahele "100 päeva ballile". Ma ei läinud sinna. Ei õnnestunud see minek. Põhjusi, miks ma sinna ei läinud, oli lisaks ebaõnnestunud üritamisele, veel päris mitu; aga ma ei hakka neist siin rääkima, sest see ei huvita kedagi. Sel teemal pole mõtet rääkida ka, sest nii ühel kui teisel viisil lasti mind lisaks kõigele muule räigelt üle... Mida ma valesti tegin? Kas see oli mingi karistus minu eelnevatele vigadele?
Aga mis ma sellest ballist siin ikka räägin!? Selle asemel, et ballile minna, läksin hoopis koorilaagrisse. Tegin valiku. Võin oma valikuga rahul olla küll ja rohkem veel. Ma tundsin, et ma arenesin aina paremuse poole. Sain vähemalt asjad selgeks ja... olin õigel ajal õiges kohas. Käisin õhtul isegi ujumas. Ujumine oli mõnus. Peaksin veel minema. Teeb enesetunde heaks.
Laupäev, 12. märts 2011. Koorilaager jätkus... Laager lõppes lõunasöögiga ja kodu poole hakkasime sõitma kell 14.55. Tagasi koju jõudsime umbes poole viie ajal õhtul. Hea oli! Eile läksin veel kella 19-ks sünnipäevale. Polnud kaugele minna ka - üle mäe tuli astuda. Seltskond oli oodatust isegi parem. Hea õhtu. Sain tuttavaks väga paljude väga heade ja huvitavate inimestega. Kui mu mälu mind ei peta, siis kaks olid isegi Rakverest. Uskumatu. Jumalast geniaalsed noored olid!
Pühapäev, 13. märts 2011. Ja-jaa, nii tore see, et on jälle pühapäev! Täna hakkasin uuesti oma praktika aruandega tegelema. Praktika aruanne on seminaritöö kõrval järgmine asi, mille pärast ma mingi ajani magada ei saa, vaatamata sellele, et ma seda mitu nädalat teen. Kui praktika on kaitstud, olen õnnelik, et see läbi on ja võin ainult lõputööle keskenduda. Oh, jeebus-jeebus, tule mulle appi ja aita mul selle kõigega hakkama saada!
Vend läks täna Tapale tagasi. Nii kahju. Täna oli mul isegi kurb meel selle pärast, et ta pidi sõjaväkke tagasi minema. Aga noh - elu on selline.
Tegelen siin vaikselt oma praktika aruandega ja nii... Tegelen sellega veel endiselt. Olen suht kindel, et eks tulevikus ole mul paberimajandus üks asju, mida töö kõrvalt teha tuleb, mida ma kohe eriliselt üldsegi ei salli. Selles olen sama kindel kui jõuluvana oma päkapikkudes. Aga noh - kes meilt küsib: kas me tahame või ei taha. Nemad tahavad, kes meilt neid aruandeid nõuavad. Igatahes. Sitta kah - teen ära. Kui valmis saab, on super!
Homme. Esmaspäev, 14. märts 2011. Emakeelepäev. Ajee! Jätkub praktika!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar