ja mõtlen, kui nüri on olla nüri. Mis eeldab minust seda, et ma peaksin peaga teritajasse hüppama (näiteks raamatut lugema). Pärnus vihma sajab. Nii tore. Täna tunnen ma vihmast tõeliselt rõõmu. Vähemalt peseb ära mu kurva meele, sest minu pisakaranalid on nii kokku kuivanud, et mitte miski mind enam nutma ei aja (kuigi ma väga tahaksin - nutta).
***Kuulsin emalt, et mulle oli täna kiri tulnud. Missugune mõnus tunne. Mulle tuli kiri ikkagi ju! Nii tahaks seda kirja praegu lugeda... Või noh: saate aru küll ju? Mulle saabub kiri, mulle öeldakse, et ma sain oma healt sõbralt kirja ja siis hakkab uudishimu kasvama: mida ta mulle kirjutas? Kuidas ta selle kirjutas? Kui pika kirja ta kirjutas? jne-jne-jne...
***Põnev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar