***

20. august

Minu päev algas kell 06.10. Ärgates panin endale kiirelt midagi selga ja läksin pissitasin koera. Kell 06.15 kuni 07.00 olin koera päralt: umbes 30-minutiline jalutuskäik metsas ja 15-minutit vanaema juures, sest see on koeral igahommikune traditsioon - peale hommikust jalutuskäiku minna vanaema juurde pasteedileiba sööma.

***

Kell 07.05 tegin totaalse hommikuprotseduuri: peale mu lemmikrituaale panin end riidesse ja tegelesin enda juustega... Tuka sirgendasin vastava sirgenduskreemiga, mille ma kunagi ostsin, siis kuivatasin nii tuka kui ka ülejäänud juuksed fööniga ja lasin pisut lakki tukale, et see peale viit minutit õues olekut kohe jälle krussi ei keera (vaatamata tollele "sirgendavale kreemile", mida ma üpris ohtralt kasutasin). Võisin üsna rahule jääda, sest juuksed said normaalsed, silmad said ka pähe "võõbatud" ehk "värvitud". Päeva riietus oli ka kümnesse meeltmööda: valged püksid, valge pluus, punane sall, valged sokid ja valged musta ninaga kingad. Rahulolev tunne oli.

***

Kell 08.00 astusin kodust välja, sest 08.25 väljus bussijaamast buss suunaga TARTUsse. Ja sinna see viimane raha mul läkski. Nimelt - käisin Eesti Rahva Muuseumis (edaspidi ERM) üht üritust kiikamas, mis seal oli. Samal ajal kasutasin juhust ja vaatasin ära ka tolle näituse, mida seal näha sai. Oi, oli põnev! Eriti põnev oli see, et need filmid, mida Eesti taasiseseisvumispäeva puhul näidati, tekitasid minu sees sellist tormi, et ma lihtsalt läksin nii neetult keema, et ma pidin tualetti minema, end peeglist vaatama ja küsima: "Mis sul viga on, neiu?" Aga selle asemel , et endalt küsida, mis mul viga on, vaatasin end peeglist ja ütlesin vaikselt: "Kuradi ajalugu, raisk."

***

Mis mind siis lõppkokkuvõttes närvi ajas? Miks peale neid filme, mida ma ERMis nägin, mu sees tornaado möllama hakkas? Isiklikult arvan, et osad väljaütlemised, mis nendest filmidest kõlasid, olid nii kuramuse veidrad, et selle peale oleksin äärepealt tahtnud mõnele mehele vastu pead virutada...

***

No tulge mõistusele! Mis kuramuse ütlus see selline on "/.../Nüüd on Eesti täielikuks iseseisvuseks küps./.../" (1988.a.). No mida kuradit? Enne ei olnud või?

Või siis Heinz Valgu "ajaloolised sõnad": "/Oleme jälle eestlased./.../; /.../Ükskord me võidame niikuinii!". Noh, olgu võitsime küll, aga kuramus: mis kuradi lause see on: "Oleme jälle eestlased" või "Saagem jälle eestlasteks?" Mis me siis enne olime kui Nõukogude Liit oli? Siis ei olnud eestlased või? Te ärge tulge mulle ütlema, et "siis ei tohtinud eestlane olla" või "siis olime kõik Nõukogude Liidu kodanikud". Hästi - nõukogude liidu kodanikud olime küll, aga kuramus - see ei võtnud ju meilt ära eestlust ja eestluse tunnet. Ei maksaks ikka sellist puhas pulli kakat ajada!

***

Põhimõtteliselt peale filmide lõppu üritasin endas pulbitsevad meeleolud ja tunded pisukesekski ajaks rahulikumaks võtta. Pausi ajal jalutasin natuke ja kui nägin, et juba hakkab ürituse "teine osa" ehk see osa, kus mul on võimalus Lagle Parekit isiklikult näha ja kuulda, läksin vaikselt ruumi tagasi. Oi jaa... Ma oleksin hea meelega lõpuni kuulanud, aga mu sõbrannad tahtsid Lõunakeskusesse 4D kinno minna, millest tulenevalt pidime varem lahkuma...

***

Kell 17.oo - 4D kino. Kõik oli väga super kuni selle ajani, mil meile hakkas selles kinos "tuul" näkku puhuma. Meil olid miskised naljakad prillid ees ja miski asi läks mulle silma ja viimased 3 minutit tundsin, et kui ma nüüd need imelikud prillid eest ära võtan, siis ma enam ei näe. Ega ma ei näinudki, sest silmad jooksid ohtralt vett, ripsmetušš oli mööda nägu laiali ja pühkida ei olnud kusagile. Kuniks ma siis küsisin, kas kellegil salvrätikuid on kaasas. Siis sain salvrätiku ja suutsin inimesi ehmatada. Meesterahvas, kes kinoseanssi läbi viis, küsis: "Noh, mis juhtus?", mille peale ütlesin, et mul läks midagi silma. Kui 4D kinost välja tulime, oli üks mees, kes mind nähes naerma hakkas ja küsis: "Mis juhtus? Kurb olete või?" Ma siis vastasin naerdes: "Ei, kurb ei ole, aga see kinoseanss liigutas mind nii väga, et võttis silma märjaks. Nüüd on nägu nagu pandal - ripsmetušši on kõik kohad täis. Nüüd on kohe näha: 4D kino on üks pisarakangutaja kino. Järgmine kord lähen siis mukkimata kinno." Lõõpides veel veidike kellegi võõraga, suundusime tualetti, et näha: kui hull kogu see asi siis lõpuks on. Sain puhtaks ja ega enam ei viitsinudki ripsmeid värvida, kuigi oleks ju võinud sest...

***

... sest veidike peale kella seitset õhtul helistas mulle mu silmarõõm, kellega me natuke juttu ajasime ja Tartu linnas jalutasime. Nii hea oli...

***

Ööseks kobistasin end Märjale, kus mu tore sugulane mulle öömaja pakkuda lubas. Kujutate ette - Märja pole just eriti suur koht, aga mina suutsin ära eksida küll: vabalt ja rivitult. Mida imet eks ole.

***

21. augustil jõudsin koju, sest järgmisel päeval oli mu emal sünnipäev ja ma tundsin seda kohustust teda aidata, sest venda ei olnud kodus, isa on Soomes tööl - kuidas ma siis jätan oma ema üksinda, eks ole? Ei jäta ju.

***

22. augusti varahommikul käisin ise koeraga õues, tegin emale kohvi ja kinkisin talle kaardi, mille talle sünnipäevaks kinkida tahtsin. See kaart on "totally unique", sest selliseid poes ei müüda ja osta ei saa. Päev möödus viperusteta. Vahepeal käisin korra Rae järve ääres ja sain sõbraga kokku. Oi seda õde-õelust, mis mu sees pulbitses, kuigi see pakkus mulle pinget... tundus, et temalegi.

***

Nüüd on 23. august. Ühel minu uuel sõbral on ka sünnipäev. Palju õnne talle! Täna polegi väga midagi suurt teinud. Käisin koeraga õues ja pean tunnistama, et nüüd lööb mul ka "malamuudi-sündroom" välja: käed valutavad... sest koeral on lihtsalt jõudu nii palju, et lõpuks hakkavad käed valutama sellest suurest korrale kutsumisest ja pahandamisest: "Ei sikuta! Kuidas sa aru ei saa, et ei sikuta." (ise tugevalt vastu sikutades, et temale kohale jõuaks, kuidas koer jalutama peab, kui ta rihma otsas on - vaatamata kõigele hakkavad käed ikkagi pika peale valutama, sest mõnikord pead sa koera järske tõmbamisi ja ootamatuid sikutamisi kinni pidama, et sa "jahukotina" tema taga lohisema ei hakkaks kui ta midagi näeb või kellelegi/millelegi järele jooksma hakkab... Alaska Malamuut ikkagi ju.

***