... ja mida ma kuulen. Üks koristajatädi, kellest ma oma eelmises blogipostituses kirjutanud olin, oli kukkunud ja oma jala- ja käeluu ära murdnud. Siis kuulsin nii poole kõrvaga, et kukkus kipsi küll, aga mõra on ainult... Ja nii need kuulujutud tekivadki... Kuigi... jah...
***
Olgu - aitab kuulutamisest, neid jutte on juba küll!
***
P.S. Niitsin eile naabri-tädi muru ära. Ta oli nii õnnelik. Pole ju vanale inimesele palju vaja, et talle rõõmu valmistada. Kui täna hommikul tööle sõitma hakkasin, vaatasin ise ka, kui ilusake oli naabri-tädi muru nüüd, kui olin selle ära niitnud.
***
P.S.S. PALJU ÕNNE LENNELE EDUKA LÕPETAMISE PUHUL!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar