pühapäev, 24. mai 2009

Tänane päev oli ja ei olnud ka...

Miks on iga kord nii, et peale pikemat vestlust mõne inimesega jääb mulje, just kui mina oleksin loll? Nüüd on mu hingel üha suurenev küsimus: miks mu lähisugulased mind mingiks veidrik-idioodiks peavad? Miks levib mu perekonnas (vanavanemad-tädid) arvamine, et ma ei saa mitte millegagi hakkama ja mul mingid "veidrad himud" peal käivad.
***
Mis asja nagu? Käisime tädiga Arukülas. Nägin inimesi ja õppisin seal homseks eksamiks.. värskes õhus sai asi kuidagi poole paremini selgeks ja nii... ja tagasi tulles näitas tädi mulle siis niiöelda "Tondi Ülikooli" ja ütles, et Mallika Koel töötab selles asutuses ja siis ma nii möödaminnes küsisin kõvasti: "Ei tea, mis puhul siis minuga Mallika Koeli juures käidi?" ja siis tuli vastuseks: "Sa olid vist 7. klassis ja sul oli hirmus poistevajadus." Mis asja? Mis poistevajadus? Millest selline järeldus tehti, et mul "ilge poistevajadus" oli? Peale minu mis-asja küsimust, tulid lagedale veel sellised "toredaid" ütlemised: "Ja kui sa ka Pärnu kooli läksid, siis kõik olid mures, sest me ei teadnud, kuidas sa seal käitud ja kuidas hakkama saad." Umbes nagu ma mingi puudega inimene oleksin? Kas mul diagnoositi miskine ajuhälve peale sündi või? Kas anti ka miskine dokument, mis seda kinnitaks, et "Tulevases elus ei saa see väike neiu hakkama"? Miks te siis minusse niimoodi suhtute nagu ma oleksin hälbega?
***
Ma olen hämmingus!!!!

Kommentaare ei ole: