Jaa...

... need inimesed, kes on õpetajad, on märkimisväärselt kannatlikud ja osavad inimesed.. Terve päeva tundusin endale üsna rumalana, välja arvatud siis, kui pidin teisele klassile ühelöögilisi rütme selgitama. Ja mina veel arvasin, et muusikaõpetaja on hea kerge olla - lähed klassi ette, vaatad klassi ja kohe tead, mis sa nendega peale hakkad: teed natuke trillu-lillu ja laulad nendega natuke ja õpetad veidike rütme, aga... võta näpust!! Kui tahad õpetaja olla, pead ka midagi teadma! Ehk seepärast tundusingi ma endale pisut rumalana, et... ma tundsin järsku, kui vähe üks inimene teab, kui ta ei ole midagi ette valmistanud... Samas võib öelda, et mind visati minu omal vabal tahtel tundmatus kohas totaalselt sügavasse vette, millest mul tükk aega välja rabeleda tuli... ja uskuge või mitte, mõnikord on mul ikka südamest kahju, et ma põhikoolis muusikaõpetust paremini ei õppinud. Aga polnud ju motivatsiooni, sest õpetaja oli igav. Kuid siiski...

***

Teate - nüüd saan ma täitsa aru, mis töö on õpetajatel. Täna, peale 5b klassi tundi, tundsin ma küll end tõesti põrandakaltsuna. Kui kell vahetundi helises ja klass õpilastest tühjaks oli vajunud, tõstsin käed silmade ette ja peas karjusin vaikselt appi! Ma ei saa aru, kuidas ühed inimesed aru ei saa, et nad võiks selle 45 minuti jooksul, mis neil tunniaeg on, ka natukene aega vait olla. See ei ole ju nii megapikk aeg, et ei suudaks vaikselt kuulata?!?! Või siiski on? Kujutate ette: kaheksas klass - jumala normaalne! Üheksas ka! Aga viies klass - puhta tited ju alles. Aru ei saa, mis neile öeldakse, kuulamisoskus puudub täielikult. Ise peavad end juba nii suurteks inimesteks ja solvuvad, kui neid teise klassi õpilasteks peetakse, aga no Wake-Up-And-Smell-The-Coffee tõepoolest - käivad koolis nagu kohvikus ja õpetaja jutt oleks just kui Vikerraadio, mis taustaks käib.

***

Aga see-eest nende kiuste lähen ma ükskord veel neid "kiusama". Sest mulle meeldib õpilaste reaktsiooni näha, kui ma olen nad kurjalt paika pannud oma kaasõpilase halva kohtlemise eest. No kuulge, ärge te tulge mulle rääkima, et õpetaja peaks klassi ees nutma hakkama, kui keegi teist halvustab, kuigi halvustajal ei pruugi endal üldse paremini minna, kui teisel, kes oma töö eest kehvakese hinde sai.

**

Mul viskas lõpuks üle, kui üks neiu hakkas ühe oma kaasõpilase üle halvustavalt naerma ja näpuga näitama, kui üks neiu oli oma töö eest halva hinde saanud. See ei olnud selle tunni jooksul esimene kord, kui keegi oma klassikaaslase halva hinde üle naeris ja mõnitavalt kommenteeris. Lõpuks, kui üks neiu ka teise pihta näpuga näitas ja irvitas: "Hahaa, said ühe!", siis ma lõpuks käratasin: "Ole vait ja oota oma järge. Mis on sinu asi, mis hinde teine sai? Sina vaata, kuidas sa oma hinnetega hakkama saad! Mida sa kommenteerid kogu aeg teiste hindeid? Üle viskab! Mina ju ei naera sinu hinde üle." Ja paari töö pärast tuli selle naerjatüdruku kord ja ma viskasin kiirelt tema tööle pilgu peale ja vaatasin, et ta sai kolme miinuse. No tere-tore, eks ole! Teise halvasti minemise üle naerab ikka see, kellel endal sama halvasti läheb.

***

Sellest postitusest võib jääda mulje, just kui ma oleksin olnud üks kuri eit terve tänase päeva. Kindlasti mitte. Osades klassides lasin lastel fonode järgi laulda (fonogrammid olid plaadi peal täitsa olemas - tehnika ajastu, millest tulenevalt on muusikaklassides nii palju võimalusi, kui vähegi võimalik). Siis lasin ühes klassis õpilastel muusikasaatel joonistada ja mõnede klassidega mängisime terve tunni ringmänge ja ühes klassis rääkisime rock-muusikast ja kuulasime youtube'ist rock-muusikat. Panin muusika läbi kõlarite mängima ja siis panin video seinale ja kõik said vaadata.. Ühes klassis vaatasime Tom'i ja Jerry multikaid, mis olid üles ehitatud täpselt vastavalt muusikatunni teemale (näide 1: http://www.youtube.com/watch?v=fqxZ3AYjuJo&feature=related) ja üheksanda klassi lasin umbes viisteist minutit peale tunni algust lihtsalt ära, kuna see oli nii neil kui ka mul viimane tund ja ma lihtsalt ei jõudnud enam rääkida (andsin üheksandikele koduse töö kätte ja ütlesin, et see ülesanne saab ka e-kooli kirja, millest järgmine lause oli: "Lennake nüüd, ega teil ei ole siin kaua aega passida ja ega teid siis iga päev viimasest tunnist ära ei lubata.")... nii see päev kadus, nii et ma unustasin isegi ära, et ma pidin lõuna ajal sööma minema. Aeg lihtsalt kadus käest - kõht ei jõudnud isegi tühjaks minna.

***

Igatahes... Ma kohe ei teagi, mis tunded mind nüüd valdavad. Igatahes... õpetajate töö on raske töö. Tõepoolest suur kummardus kõikidele toredatele õpetajatele!