kolmapäev, 18. veebruar 2009

Põhimõtteliselt...

... olen ma praeguseks hetkeks üsna hämmingusse sattunud. Kell on 00.35 - mu päev on enam-vähem otsa lõppenud. Mul oli Liverpoolis tore olla, kuigi ma seal mitte midagi ei tarbinud ja ka üsna varakult ära läksin... Kahju ainult, et see õhtu kabinetis nr. 308 nii halvasti lõppes.
***
Sellest tekkis mul ka üks uut sorti küsimus: ma ei saanud hästi aru, kas mu kursavend peab mind rumalaks või purulolliks, pisut veidraks või päris võhikuks, arvates, et ma ei tee vahet duuril, mažooril, minooril ja mollil. Sama hästi võib ju hakata targutama teemal kas Re-mažoor on ikka sama, mis on d-duur või on need ikka üsna erinevad asjad? Selles suhtes pean tõesti tunnistama tõtt ja ütlema, et mu keskkooliaegsel filosoofia õpetajal oli õigus, et eesti keeles tuleb ette olukordi, kui meie sõnavaras ei leidu piisavalt sõnu, et end korralikult väljendada - sõnadest tuleb lihtsalt puudu. Minu arusaamist mööda tähendab see seda, et tuleb väljendada end mõnes võõrkeeles, mida inimene hästi valdab (näiteks kas inglise, vene või hoopis hiina keeles). Sest osades keeltes leidub rohkem sõnu, mis kirjeldavad seda, mida inimene tegelikult mõtleb - kuigi võib leida ka olukordi, kui inimene ei saa end väljendada mitte üheski keeles ja siinkohal ei pruugi ka kunst väga aidata...
***
...jätkub...To Be Continued...

Kommentaare ei ole: