ELU ON LILL!

• Nonii... Täna on juba pühapäev, see-eest reedel käisin ühe vahva inimesega Genialistide klubis Sitimaani kuulamas. Ei saa kurta ka sellise minimalistliku tõe üle, et lisaks Sitimaanile esines tol õhtul ka Ewert Sundja oma üsna koledat nime kandva bändiga... aga nagu mulle juba tavaks on - rääkida tõtt-tõtt-ja-sula-mett, ei ole ma eriline Ewerti fänn (millest tulenevalt võib öelda, et ega ma teda kuulama ei jäänudki). Peale Sitimaani läksime ära, kuna ma ei tahtnud oma super-meeleolu Ewertiga rikkuma hakata.

• Igatahes, Sitimaan oli nii imesuper, et mul ei jätku lihtsalt sõnu kirjeldamaks oma tundeid, mis mind valdasid pärast Sitimaani esinemist ja terve järgneva päeva, mille ma veetsin oma sugulaste juures, aidates neil kurki ja paprikat võileivatordile hakkida.. Aga nagu öeldakse, et lapsele ei ole palju vaja, et õnnelik olla.
• Kusjuures on üks imepisike ja üsna kaval asi, mille pean tiguposti (loe: Eesti Posti teenuseid) kasutades korda saatma. Mul tekkisid ideed, kui ma kella kaheni öösel üleval olin.
• Mind hakkab vist tasapisi talvine väsimus kimbutama, kui mul öösel umbes kahe või kolmeni und ei tule, hommikul üsna varakult üleval olen ja päeval tuian ringi nagu uimane kala, kes hakkab vee jahenemisest tulenevalt jahtuma...
• Tegelikult oleks mulle vist natuke edu vaja... sest fantaasia on mul elav, kuid selle realiseerimine on üsna keerukas (loe: nõuab aega ja kavalust).

• LIFE IS A FLOWER, you know!