kolmapäev, 9. juuli 2008

Juba neljandat päeva...

... on meil külas üks neiu Austriast: Natalie. Ta on 17-aastane, üsna väikesekasvuline, kuid siiski üsna armsa olemisega inimene. Ma imestasin, et tema esimene valik, kuhu riiki ta Lions laagrisse läheb, oli Eesti Vabariik. Ta on siin päris esimest korda. Ta ei ole siin varem kunagi käinud. Sellest tulenevalt on meie eesmärk näidata talle võimalikult palju Eestit kui vähegi võimalik on.
Täna käisime näiteks Viljandis, eile näitasin talle Kilingi-Nõmmet... üleeile käis ta mu ema ja vennaga Taagepera lossis, Otepääl ja Tartus. Aga ma olin sel päeval tööl, kui nad Lõuna-Eestis käisid.
Homme tutvub ta Pärnu linnaga, kindlasti viiakse ta Steffanisse sööma ja käiakse Tolkuse rabas. Aga see on ju iseenesest mõistetav. Meilgi on Pärnus omi asju ajada. Me laseme ta kindlasti üksinda jalutama. Las tutvub olukorraga. Igatahes, mul ei ole nüüd küll rohkem midagi öelda. Pole midagi märkimisväärset juhtunud ka, et ma peaksin midagi kirjutama. Ma olen siiski ikkagi eestlane, kes elab siiani üle oma kilpkonna kaotust.

Kommentaare ei ole: